L-glutamiin on mitteasendamatu aminohape, mida esineb inimkehas kõige rohkem – see moodustab suurima osa vabadest aminohapetest nii skeletilihastes kui ka vereplasmas. Toidulisandile omistatakse anaboolseid ja immuunsüsteemi stimuleerivaid omadusi. Kuidas suhtub sellesse aga tänapäeva sporditeadus?
Glutamiini bioloogilised funktsioonid
Organismis täidab glutamiin mitmeid asendamatuid rolle, mis ulatuvad kaugele üle pelgalt lihaste ülesehitamise:
Tootjate lubadused vs. teaduslik tegelikkus
Tavaline valgurikas toit annab päevas ligikaudu 3 kuni 6 grammi glutamiini, mis on tavaolukorras piisav. Pärast rasket füüsilist sooritust langeb aga selle tase vereplasmas. Just glutamiinivarude ammendumist on seostatud vastupidavussportlaste immuunsuse nõrgenemisega (Parry-Billings et al., 1992).
Kui soovitaksime vältida selle taseme olulist langust pärast rasket treeningut, tuleks lisada ligikaudu 0,1 g kehakaalu kilogrammi kohta iga 30 minuti järel 2 kuni 3 tunni jooksul (Nieman ja Pedersen, 2000). Vaatame konkreetseid väiteid lähemalt:
Pärast pikka füüsilist tegevust (50–70 % VO2max, nt poolmaraton või maraton) langeb glutamiini tase veres 10 kuni 30 % ja see langenud tase püsib mitu tundi (Castell et al., 1997; Walsh et al., 1998). Teooria kohaselt võib see tekitada ajutise nõrgenenud immuunsüsteemi akna.
Castell, Poortmans ja Newsholme'i (1996) uuring leidis tõesti positiivse seose 5 g glutamiini suplementeerimise vahetult pärast maratonivõistlust ja madalama infektsioonide esinemissageduse vahel. See uuring ei mõõtnud aga glutamiini tasemeid, mis on metodoloogiline puudus. Ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, millist mõju avaldas see annus glutamiini tasemele. Väga tõenäoliselt oleks aga nii väike kogus vaevalt takistanud glutamiini langust veres.
Vee imendumist saab kiirendada suhkru ja soola lisamisega, sest vesi järgib loomulikult nende ainete liikumist. Glutamiin toimib sarnaselt – uuringud kinnitavad, et see aitab rehüdratatsioonilahustes kehal vedelikku kiiremini omastada kui puhas vesi (Silva et al., 1998).
Wilkinson et al. (2006) uuringus oli viide, et glutamiini tarbimine koos süsivesikute ja asendamatute aminohapetega vähendas veidi lihaste lagunemist taastumise hilisemates faasides – praktiline tähtsus on aga siiani ebaselge.
Bowtell et al. (1999) uuring viitas, et glutamiin võib taastumise esimeses faasis toetada glükogeeni sünteesi. Metodoloogiliselt kvaliteetsem Wilkinson et al. (2006) uuring seda väidet aga ei kinnitanud.
On olemas teatud teaduslikke viiteid, et glutamiin võib aidata ennetada lihaskahjustust ja valulikkust pärast vastupidavussooritust. Füüsilisest tegevusest põhjustatud lihaskahjustus iseenesest ei vähenda aga glutamiini taset veres.
Kokkuvõte sportlastele
Kuigi L-glutamiini reklaamitakse laialdaselt toidulisandina immuunsuse tugevdamiseks, lihaskahjustuse ja katabolismi vähendamiseks või lihaskasvu toetamiseks, puuduvad piisavad tõendid, et see nii tõesti oleks. Palju sobivam on keskenduda piisavale kvaliteetse valgu tarbimisele (liha, munad, vadakuvalk) koos täieliku asendamatute aminohapete spektriga.
- Nieman DC, Pedersen BK, eds. (2000). Nutrition and exercise immunology. CRC Press.
- Parry-Billings M, Budgett R, Koutedakis Y, et al. (1992). Plasma amino acid concentrations in the overtraining syndrome. Med Sci Sports Exerc, 24(12):1353–1358.
- Rennie MJ, MacLellan PA, Hundal HS, et al. (1989). Skeletal muscle glutamine concentration and muscle protein turnover. Clin Exp, 38:47–51.
- Ardawi MSM, Newsholme EA. (1994). Glutamine metabolism in lymphoid tissues. In: Haussinger D, Sies H, eds. Glutamine metabolism in mammalian tissues. Springer-Verlag, 235–246.
- Bowtell JL, Gelly K, Jackman ML, et al. (1999). Effect of oral glutamine on whole body carbohydrate storage during recovery from exhaustive exercise. J Appl Physiol, 86:1770–1777.
- Silva AC, Santos-Neto MS, Soares AM, et al. (1998). Efficacy of a glutamine-based oral rehydration solution on electrolyte and water absorption. J Pediatr Gastroenterol Nutr, 26(5):513–519.
- Phillips GC. (2007). Glutamine: The nonessential amino acid for performance enhancement. Curr Sports Med Rep, 6(4):265–268.
- Borsheim E, Tipton K, Wolf S, Wolfe R. (2002). Essential amino acids and muscle protein recovery from resistance exercise. Am J Physiol Endocrinol Metab, 283(4):E648–E657.
- Wilkinson SB, Kim PL, Armstrong D, Phillips SM. (2006). Addition of glutamine to essential amino acids and carbohydrate does not enhance anabolism in young human males following exercise. Appl Physiol Nutr Metab, 31(5):518–529.
- Walsh NP, Blannin AK, Robson PJ, Gleeson M. (1998). Glutamine, exercise and immune function: Links and possible mechanisms. Sports Med, 26:177–191.
- Castell LM, Poortmans JR, Newsholme EA. (1996). Does glutamine have a role in reducing infections in athletes? Eur J Appl Physiol, 73:488–490.
- Castell LM, Poortmans JR, Leclercq R, et al. (1997). Some aspects of the acute phase response after a marathon race, and effect of glutamine supplementation. Eur J Appl Physiol, 75:47–53.
- Gleeson M, Bishop NC. (2000). Modification of immune responses to exercise by carbohydrate, glutamine and antioxidant supplements. Immunol Cell Biol, 78:554–561.
- Gleeson M. (2008). Dosing and efficacy of glutamine supplementation in human exercise and sport training. J Nutr, 138(10):2045S–2049S.
- Jeukendrup A, Gleeson M. (2025). Sport nutrition (4th ed.). Human Kinetics.
Kommentaarid (0)
Sellel artiklil ei ole veel ühtegi kommentaari. Ole esimene, kes kommenteerib!