Mis on väsimusmurd?
Väsimusmurrud on krooniliselt tekkivad luukahjustused. Need ei ole klassikalised luumurrud, mis tekivad traumast, vaid tekivad pikema aja jooksul ülemäärase koormuse tõttu.
Milline on väsimusmurru tekkemehhanism?
Luu ei ole nii muutumatu struktuur, kui võib tunduda. Luud läbivad ümberkujundamise (remodelleerimise) samamoodi nagu teised koed ja samal ajal osa luust tekib ja osa luust kaob. Normaalses olukorras on need protsessid enam-vähem tasakaalus ja nii jäävad meie luud terveks ja tugevaks.
Pikaajalise ülekoormusega on luu osa kadumine (resorptsioon) suurem kui selle tekkimine. Nii kaotab luu järk-järgult tugevust ja ilma piisava puhkuseta võib juhtuda, et see murdub. Sellele suurele murrule eelneb palju mikromurde, mida on võimalik avastada näiteks magnetresonantsis juba enne, kui luu täielikult murdub (1).
Miks mul on väsimusmurd?
Kõrge koormus luudele ei tähenda kohe, et sul tekib väsimusmurd, kuigi regulaarne jooksmine üle 40 kilomeetri nädalas on riskitegur. Peamiseks probleemiks on tavaliselt see, et keha ei ole selleks kõrgeks koormuseks järkjärgulise koormamisega ette valmistatud. Suureks riskiteguriks on, kui treenimata inimene käib äkitselt või jookseb märkimisväärselt rohkem kilomeetreid, kui ta on harjunud. Uuringutest selgub, et oled riskis, kui lisad ühe nädalaga oma tavapärasele koormusele üle 32 kilomeetri. Samuti teame, et naised on nendele vigastustele vastuvõtlikumad. Teket võib kiirendada ka ebapiisav toitumine1,2. Teiste riskantsete spordialade hulka, kus ka tippsportlased kohtuvad väsimusmurdudega pikaajaliselt kõrge koormuse tõttu, kuuluvad näiteks jalgpall, jäähoki või võimlemine.
Kuidas murd avaldub?
Alguses ei pruugi murd üldse valutada ja siis ei ole raske sellega kauem trenni teha. Hiljem avaldub see treeningute käigus, enamasti alles treeningu lõpus või pärast treeningut. Järk-järgult valu süveneb, hakkab ilmnema juba treeningu alguses ja valu tekib ka tavalise päeva jooksul1.
Kuidas väsimusmurdu ravitakse ja kui kaua see kestab?
Selle vigastuse kahtluse korral on täiesti oluline pöörduda arsti poole, lasta murd röntgenisse teha ning arst soovitab ravi.
Kergemaid murde ravitakse osalise rahuga, jäätamisega, mõnikord põletikuvastaste ja valuvaigistavate ravimitega. Tegevus ja koormus luule peab olema mõõdukas (igapäevased tegevused, mitte treening) ja ei tohi kunagi valutada. Pärast seda, kui luupilt paraneb ja luu on 2 nädalat valuvaba, saad naasta treeningu juurde. Alustatakse maksimaalselt poolte soorituste ja piisava puhkusega treeningute vahel 2 nädala jooksul. Järgmise 6 nädala jooksul viid oma sooritused järk-järgult tagasi algsele tasemele. Raskete hilja diagnoositud murdude puhul võtab see protsess kauem aega1.
Kuidas murde ennetada?
Loogiliselt on oluline mitte tõsta äkitselt treeningute intensiivsust, jooksu- või käiguvahemaad. Õiged jalatsid mängivad olulist rolli, samuti nende vahetamine, tavaline jooksujalats täidab amortiseerimise funktsiooni umbes 400–550 kilomeetrit jooksmist. Oluline on ka piisav toitumine luude tugevuse jaoks. Luude tugevuse jaoks on oluline ka õige toitumine. Peate tagama piisavalt valku ja kaltsiumi, fosforit ja teisi mineraalaineid. Valku saad lihast ja kaunviljadest, mineraalaineid saab tarbida toitudest nagu piimatooted, kapsas, brokkoli, pähklid jm. Teine võimalus on mineraalaineid lisatoiduna manustada, koos D-vitamiiniga1.
Kus esinevad väsimusmurrud kõige sagedamini?
Väsimusmurrud tabavad palju sagedamini alajäsemeid kui ülajäsemeid. Neid näeme vaagnaluul, reieluu kaelal ja kehal, pöialuudel ja pöiaselgroolülidel ning kõige sagedamini sääreluul või pindluul1,2,3.
Allikas: https://www.hss.edu/orthopedic-trauma-case39-leg-stress-fractures.asp
Allikad:
1. Fredericson, Michael et al. “Stress fractures in athletes.” Topics in magnetic resonance imaging : TMRI vol. 17,5 (2006): 309-25. doi:10.1097/RMR.0b013e3180421c8c
2. Patel, Deepak S et al. “Stress fractures: diagnosis, treatment, and prevention.” American family physician vol. 83,1 (2011): 39-46.
3. Gallo RA, Plakke M, Silvis ML. Common leg injuries of long-distance runners: anatomical and biomechanical approach. Sports Health. 2012 Nov;4(6):485-95. doi: 10.1177/1941738112445871. PMID: 24179587; PMCID: PMC3497945.
Kommentaarid (0)
Sellel artiklil ei ole veel ühtegi kommentaari. Ole esimene, kes kommenteerib!