Reielihaste valu pärast jooksmist – põhjused ja ravi

Oled sportlane, jalgpallur või lihtsalt naudid jooksmist, aga pärast jooksmist või muud tegevust tekib reievalu? Selles artiklis vaatame, millised reielihaste vigastused on sportlastel kõige levinumad, miks need tekivad ja kui kaua need paranevad. 

Miks mu reis valutab?

Reielihaste vigastused on üsna levinud sportlastel, kes sooritavad dünaamilisi, väga plahvatuslikke liigutusi. Hüpped, sprindid, äkilised suunamuutused või löögid on liigutused, mille puhul kaasatakse koheselt suure energiaga palju lihaseid, sealhulgas reielihased. Nende liigutuste puhul võib tekkida lihaskiudude venitus või rebend, mis siis valutab tugevalt ^{1, 4}.

Kus võib reis valutada?

Valu paiknemine võib olla erinev, tüüpiliselt tekib vigastus kohas, kus lihas läheb üle kõõluseks, sest just seal ületab lihasele esitatav nõue selle võimekuse. Eesmisel küljel valutab vigastatud nelipealihas, siseküljel valutavad vigastatud lähendajalihased (lihased, mis tõmbavad reit teise reie poole) ja tagaküljel valutavad vigastatud reie tagumised lihased^{2, 3, 4}.

Allikas: Canva.com

Millisel spordialal on reievigastus kõige sagedasem?

Kuigi reievalu esineb paljudel erinevatel spordialadel, domineerib siiski üks. Reielihaseid vigastavad kõige sagedamini jalgpallurid, sest nad sooritavad kõiki eelpool mainitud riskantseid liigutusi. Need vigastused moodustavad peaaegu kolmandiku (31%) kõigist jalgpallurite vigastustest. Kõige rohkem vigastusi on reie tagaküljel (reie tagumised lihased), seejärel reie sisküljel (lähendajalihased) ja alles seejärel reie esiküljel (musculus quadriceps femoris)^{1, 4}.

Kuidas avaldub reielihase vigastus?

Kõigepealt, kui tekib lihase venitus või rebend, tekib tugev valu kohe pärast valet liigutust. See valu ei luba sportlasel sooritust jätkata ja häirib teda sageli isegi kõndimisel. Sõltuvalt tõsidusest võib jäse paisuda ning rebendite puhul kaasneb tihti suur verevalum⁴.

Allikas: physioroom.com, 3. astme reie tagumiste lihaste vigastus

Millised on riskitegurid ja kas neid saab kuidagi mõjutada?

Mõjutamatute riskitegurite hulka kuuluvad kõrgem vanus, varasem jala vigastus (kaldub korduma) ja jäseme domineerivus (tõukejalg, mis on seetõttu rohkem koormatud, on vigastusele altim)⁴.

Ennetatavate riskitegurite hulka kuuluvad ülekaal, üldine painduvus, ebapiisav soojendus enne sooritust, reielihaste nõrkus ja ebapiisav kehatüve stabiilsus. Nende teguritega tasub tegeleda, et vältida nii esmast kui ka korduvat reielihaste vigastust⁴.

Mida teha reievigastusega ja kui kaua see kestab?

Vastus sellele küsimusele on keeruline, kuna see sõltub vigastuse tõsidusest ja asukohast, seetõttu on oluline pöörduda arsti poole. Arst uurib sinu reit vaatlemise, kompimise ja võib-olla ka ultraheli või magnetresonantsi abil ning selle põhjal soovitab ravi, tavaliselt konservatiivset, mitte operatiivset. Igal juhul ootab sind ees suhtelise või täieliku puhkuse periood, millele järgneb lihase rehabilitatsioon ja järkjärguline koormamine, kuni naased aeglaselt täiskoormuse juurde. Üldiselt on spordi juurde naasmise aeg kõige kergemate venituste puhul 10 kuni 18 päeva ja raskete rebendite puhul 2 kuni 3 kuud^{2, 3, 4}.

Allikad

1. Ishøi, Lasse et al. “Diagnosis, prevention and treatment of common lower extremity muscle injuries in sport - grading the evidence: a statement paper commissioned by the Danish Society of Sports Physical Therapy (DSSF).” British journal of sports medicine vol. 54,9 (2020): 528-537. doi:10.1136/bjsports-2019-101228
2. Chang, Justin S et al. “Management of hamstring injuries: current concepts review.” The bone & joint journal vol. 102-B,10 (2020): 1281-1288. doi:10.1302/0301-620X.102B10.BJJ-2020-1210.R1
3. Serner, Andreas et al. “Return to Sport After Criteria-Based Rehabilitation of Acute Adductor Injuries in Male Athletes: A Prospective Cohort Study.” Orthopaedic journal of sports medicine vol. 8,1 2325967119897247. 29 Jan. 2020, doi:10.1177/2325967119897247
4. Mendiguchia, Jurdan et al. “Rectus femoris muscle injuries in football: a clinically relevant review of mechanisms of injury, risk factors and preventive strategies.” British journal of sports medicine vol. 47,6 (2013): 359-66. doi:10.1136/bjsports-2012-091250
5. https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=11664111