D-asparagiinhape (DAA), mis esineb kehas aspartaadi kujul, on aminohape, mida esitletakse sageli vahendina energia tõstmiseks ja väsimuse edasilükkamiseks. Mida aga tänapäeva spordi teadus tema kohta tegelikult ütleb?
Mis on aspartaat?
Biokeemia seisukohalt on tegemist mitteasendamatu aminohappega. See tähendab, et keha suudab seda ise sünteesida ega ole täielikult sõltuv selle toiduga saamisest. Organismis osaleb aspartaat mitmes olulises protsessis, sealhulgas pürimidiinide sünteesis (DNA ja RNA ehituskivid) või vaheühendina ainevahetusradades.
Peamised lubadused: miks sportlased seda kasutavad?
Aspartaati sisaldavad toidulisandid (sageli magneesiumi ja kaaliumi soolade kujul) on suunatud eelkõige vastupidavussportlastele. Peamiste väidetavate mõjude hulka kuuluvad:
Toimemehhanism: võitlus ammoniaagi vastu
Aspartaadi suplementeerimise teooria lähtub selle rollist lämmastiku ainevahetuses. Aspartaat on eelaine Krebsi tsükli (TCA-tsükli) vaheühenditele, mis vastutab raku energia tootmise eest.
Eeldati, et aspartaadi suurenenud tarbimine võib aidata vähendada ammoniaagi kuhjumist plasmas intensiivse treeningu ajal. Kuna kõrgenenud ammoniaagitase veres on tihedalt seotud väsimuse tekkega, peaks selle eemaldamine teoreetiliselt viima pikema ja intensiivsema sooritusvõimeni.
Mida ütleb teadus? Tegelikkus vs. turundus
Vaatamata atraktiivsetele teoreetilistele eeldustele on teaduslikud tõendid aspartaadi kui ergogeense vahendi tõhususe kohta väga nõrgad.
8 sportlast sõitsid ratast kurnatuseni intensiivsusel 75–80 % VO2max. Nad said kas 6 g aspartaati (magneesiumi- ja kaaliumisoolade kujul) või platseebot 24 tunni jooksul enne sooritust.
Kokkuvõte sportlastele
Kuigi aspartaat on ainevahetuse õigeks toimimiseks hädavajalik, on selle lisamine toidulisandi kujul vastupidavuse suurendamise eesmärgil praeguste teadmiste kohaselt ebatõhus ja mittetoimiv.
- Maughan RJ, Sadler DJ. (1983). The effects of oral administration of salts of aspartic acid on the metabolic response to prolonged exhausting exercise in man. Int J Sports Med, 4(2):119–123.
- Jeukendrup A, Gleeson M. (2025). Sport nutrition (4th ed.). Human Kinetics.
Kommentaarid (0)
Sellel artiklil ei ole veel ühtegi kommentaari. Ole esimene, kes kommenteerib!